Generational wealth tähendab põlvkondade vahelist jõukust. Aastasadu on olnud peresid ja sugupuusid, kes pärandavad oma jõukust edasi. Sellest teemast on Eestis veel vähe räägitud, aga sellele võiks mõelda. Tegemist on väga pikaajalise plaaniga, kuidas oma varasid kasvatada, säilitada ning ühel hetkel pärandada edasi oma lastele.
Pärandatav rahamasin
Kuskilt on kõrvu jäänud, et varanduse kokku ajanud self-made man´i või ettevõtja edasipärandatud varad saavad hiljemalt 3nda generatsiooni käes otsa. Seetõttu ongi oluline võtta eesmärgiks luua selline rahamasin, mida saab järgmiste põlvkondade ees lukku panna.
Millest võiks põlvkondade vaheline jõukus koosneda ja mis komponendid sinna võiksid kuuluda? Kui pikk plaan on olemas, siis saab hakata mõtlema, kas ma tahan seda hakata teostama ja millised tükid on puudu.
Millest alustada?
Paljudel inimestel on investeeringute portfell 1000 või ka 10 000 eurot, aga millal hakata pikaajalist plaani pidama? Esimese sammuna tuleb kindlustada oma tänane majanduslik olukord. See tähendab piisavat rahavarude olemasolu, et oma tagalat kaitsta. Teine samm on oma varasid kasvatada. Kolmas samm on teha varade väärtuse säilitamise plaan. Planeerima saab hakata juba varem, aga oluline on see Eesti mõistes varadele väärtusega 500 000 ja ülespoole.
Klassikaline pikaajaline investeerimisplaan koosneb kolmest varaklassist: kuld, kinnisvara ja dividendiaktsiad.
Esimene varaklass: kuld
Kuld on madala riskiga investeering. Kuld ei loo rahavoogu. Samas on kuld läbi aastasadade, sõdade ja ka majanduskriiside hästi vastu pidanud ja oma väärtust säilitanud. Väike osa, umbes 5% portfellist võiks olla kulla osakaal.
Kapitali akumulatsiooni etapis keegi enamasti kulda ei vali oma portfelli, kuna kuld ju ei kasva. Võib spekuleerida, võib lotoõnne olla ja ka kullaga teenida, aga 100-200 aasta perpektiivis on kulla tootlus olnud vaid paar protsenti.
Kuld ja hõbe hoiavad väärtust
Kuld ja hõbe on läbi ajaloo olnud sisemise väärtuse hoidjad, mida inimesed aktsepteerivad. Mis juhtub siis, kui me ei pääse enam sularahale ligi ja pangad ei tööta?
Ukraina sõja esimesel päeval tekkisid meeletud järjekorrad sularaha automaatide juurde. Teisel päeval piirati väljavõetava sularaha kogus. Ja sõja kestel ei ole sularahale vaba ligipääsu.
Väärismetall on kriisis see maksevahend, mida teised osapooled aktsepteerivad ja mis tagab makseturvalisuse. Kulda ei lähe vaja rahulikus olukorras, kui kõik funktsioonid toimivad. Kuld on kriisi kaitseks, sisuliselt on tegu kindlustusega.
Miks kulda hõbedale eelistada?
Kulda eelistatakse hõbedale seetõttu, et hõbedat peab olema suurem kogus. Näiteks 500-untsist hõbedat müüakse kingakarbi suuruses karbis.
Oletame, et satume kriisi- või eriolukorda ja tekib vajadus maksta väärismetalliga, siis kulla untsi hind on praegu 1700 eurot ja sellega poodi leiba ostma ei lähe. Hõbemündi väärtus on 25 eurot, mis teeb selle lihtsamini kasutatavaks ja kulla kõrval on see nagu peenraha.Väiksem kuldese on ka meie lähiminevikus elumuutvat rolli kandnud – kullast laulatussõrmuse eest ostis Priidu vanaema õiguse sõita Siberisse koos oma abikaasaga.
Kullakang või münt on kindel kaitse inflatsiooni vastu. Kuld vara säilitamise vahendina on kõige muutumatum, samas lihtsalt omandatav vara.
Kus kulda hoida?
Kas hoida kulda kodus padja all või pangas või osta hoopis kullaoptsioone ja -futuure? Kulda või hõbedat tuleks hoida füüsilise väärismetalli kujul, mitte paberil. Väärismetall on see, mis hoiab väärtust ka majanduskriisis.
Võtame näiteks Venemaa praeguse olukorra, kus sanktsioonide kehtestamisest alates rubla väärtus kukkus mõne päevaga 30%. Hoides kõik oma varad rublades, haihtus raske tööga teenitud vara mõne päevaga õhku. Samal ajal kulla ja hõbeda hinnad maailmaturul kasvasid kiiresti ning kuld- ja hõbemündid ei oleks mitte ainult väärtust säilitanud, vaid hoopis väärtust kasvatanud.
Me ei mõtle igapäevaselt kriisidele, samas teame, et majanduskriisid käivad tsükliliselt iga 10 või enama aasta tagant. Kui tahame luua üle põlvkondade jõukust, siis on sõjad ja majanduskriisid osa sellest. Kulla osakaal 5% portfellist ongi nagu turvapadi, et kui valuutaga midagi juhtub, siis on vara kaitstud kullaga.
Turvalisus
Kulla hoidmine võiks toimuda väljaspool pangasüsteemi. Kuld on kaitseks pangasüsteemi piirangute vastu, sest kui pank läheb kinni ja ligipääs puudub, on kuld sama väärtusetu kui langev valuuta. On olemas erinevaid šeife ja muid kolmanda osapoole hoiustamislahendusi, kus kulda hoida. Kuld on ka selline vara, mille võid oma maakohas kasvõi maasse kaevata ja võtta sealt 10 aasta pärast sama väärtuslikuna välja.
Teine varaklass: kinnisvara
Kinnisvara on ajalooliselt oma väärtust hästi hoidnud ning kasvatanud. Kõik vajavad elukohta. Kinnisvara osakaal portfellis võiks olla samas suurusjärgus investori vanusega, näiteks 40-aastasel investoril 40%. Noorena ollakse riskialtimad, vanemana järjest konservatiivsemad ja kinnisvara on konservatiivsema portfelli osa.
Rahavoog, rahavoog, rahavoog
Kinnisvara väärtus püsib või kasvab seal, kus rahvaarv ei lange. Eestis mitmel pool elanike arv kahaneb, Tallinnas jätkuvalt tõuseb.
Kinnisvara puhul ei ole kõige tähtsam selle hetkehind, vaid see, millist rahavoogu kinnisvara toodab. Kinnisvara kohta korratakse ütlust „asukoht, asukoht, asukoht“, millele investor võiks lisada „rahavoog, rahavoog, rahavoog“. Kas see kinnisvara selles asukohas toodab pikaajaliselt stabiilset kindlat rahavoogu? Kinnisvara investeeringu tasuvuse kalkuleerimisel on vaja välja arvutada ruutmeetri tootlus – kui palju raha tuleb sisse panna ja kui palju raha tagasi saab.
Näiteks 100 000-eurose kinnisvara ostmine ja väljaüürimine genereerib igakuiselt 500-eurose rahavoo, mis annab aastas kokku 6000€ ehk 6% tootlust. Kokku läheb 16 aastat aega, et kogu oma raha tagasi saada.
Tootluse tõstmiseks on võimalik kasutada laenuvõimendust. Pangad armastavad kinnisvara laenutagatisena, seega laenuvõimenduse kasutamine mõistlikus piiris on väga hea strateegia. Kinnisvara puhul on suur tõenäosus, et ka 10 aasta pärast saab selle eest kindla stabiilse rahavoo vähemalt 500 eurot kuus või rohkem.
Investeerimisühik
Põlvkondade vahelise investeerimisportfelli ehitamise aluseks võib võtta ühe ühiku. Ühik on näiteks 100 000 eurot. Ühik sisaldab 5% ulatuses kulda, 40-aastasel 40% kinnisvara ja 55% kolmandat varaklassi. Ühele ühikule võib järgmiseid aja jooksul juurde lisada, järgides paikapandud proportsioone erinevate varaklasside vahel. Miljonieurone ühik peaks sisaldama 50 000 eest kulda, 400 000-eurose müügiväärtusega kinnisvara ja 550 000 euro eest kolmandat varaklassi.
Laenuga kinnisvara ostmine tõstab investeerimisportfellis oleva vara väärtuse sisse pandud omakapitalist kõrgemaks. Sel juhul saab müügiväärtuse arvutamiseks abi valemist: kinnisvara potentsiaalne müügihind – laen = kinnisvara netoväärtus.
Kolmas varaklass: dividendiaktsiad
Dividendiaktsiad genereerivad rahavoogu ning sobivad hästi konservatiivsesse portfelli. Dividendiaktsiad võimaldavad tuleviku väärtust üsna hästi ette ennustada. Kasvuaktsiate puhul on lootus usul, et need tulevikus kasvavad. Stabiilsed ettevõtted (näiteks infra-, vee- ja energiaettevõtted) kasvavad igal juhul, sest nende teenuste järele on alati vajadus. Need ettevõtted on alles ka 10 ja 20 aasta pärast, pakkudes kindlat kasumit ja omanikele dividenditulu.
Dividendiaktsiate valimise kriteeriumiteks on kindlustunne ettevõtte jätkusuutlikkuse kohta, hajutatus valdkonniti ning territoriaalselt.
Kindlustunne
Kuidas saada kindlustunne, et tegemist on jätkusuutliku ettevõttega? Kui ettevõte on stabiilselt maksnud dividende ja nende pikk ajalugu (track record) näitab, et nad on seda suutnud teha sõltumata turukõikumistest, siis on põhjust eeldada, et regulaarne dividendi maksmine jätkub ka tulevikus.
Valdkonniti hajutamine
Dividendiaktsia on võrreldes kasvuaktsiatega konservatiivne valik. Riski saab veel madalamale viia portfelli hajutamisega erinevate valdkondade ja sektorite vahel. Küsimus ei ole see, kuidas saada maksimaalne võimalik tootlus, vaid see, kuidas saada oodatud tootlus võimalikult madala riskiga. Kui oma ootused ja soovitud dividendi protsent on paigas, siis saab hakata kriteeriumitele vastavate ettevõtete aktsiaid otsima.
Territoriaalne hajutamine
Investorid vaatavad esimese hooga kodubörsi ja Euroopa börse. Tegelikult globaalne majandus on palju laiem. USA turg on populaarne ning paljude fookus suundub nüüd ka Aasiasse. Aasias on toimunud suur majanduskasv ning jõuvahekorrad maailmas on ümbermängimisel. USA ja Hiina on kaks vedurit, kes majandust veavad. Käimas on ka meeletu infosõda, mis avab palju uusi võimalusi. Head kasumit teeniva ettevõtte puhul ei oma niivõrd tähtsust, mis turul ta täna tegutseb.
Valikut tehes on mõttekas emotsioon kõrvale jätta ning otsustada ettevõtte perspektiivi üle puhtalt numbrite pealt. Igalt turult leiab säravaid tähti. USA turul pikaajalised dividendimaksjad annavad tootlust 2-3, vahel 4% ja ootus ongi madal. Eestiski leiab 5% maksjaid, valik on siiski väike.
Pilk Aasiasse
Pikaajalise portfelli ehitamisel tuleb laiemalt vaadata, millised on globaalsed majandustrendid ja kuhu suunas maailm liigub. Hiina positsioon maailma majanduses on oluliselt kasvamas. Armenson Capital on kokku pannud portfelli Aasia kuuteistkümnest erineva valdkonna ettevõttest, mille dividendi tootlus on keskmiselt 7,5 – 8%. USA ja Euroopa turult samaväärseid erinevate valdkondade ettevõtteid on vähe leida. Lisaks dividenditulule on valitud ettevõtetel ka arvestatav kasvupotentsiaal. Toimuva kaubandussõja tingimustes näeme, et paljud neist on alahinnatud. Järgmise 10-15 aasta vaates peab nende kasv olema suur, kuna nende kasumi-hinna suhe on madal võrreldes Lääne konkurentidega.
Võlakiri, indeksfond ja investeerimisplaani olulisim põhimõte
Vaadeldud kolmele varaklassile lisatakse klassikalises käsitluses ka võlakirjad ja laiapõhjalised indeksfondid. Valitsuse võlakirjade tootlus on praegu aegade madalaimal tasemel. 2%-lise intressiga USA riigi võlakirjade omamine garanteerib kõrge inflatsiooni tingimustes raha kahanemise minimaalselt 10%. Laiapõhjaline indeksfond, mis toob kindlat tulu ja kasvatab väärtust, on heaks alternatiiviks üksikaktsiate valimisele.
Muude investeerimisvõimaluste kasutamine sõltub riskiisust – kes proovib kasvuaktsiaid, kes krüptovarasid, kes midagi muud.
Investeerimismudeli vaates on nende kolme varaklassi – kuld, kinnisvaja ja dividendiaktsiad – proportsionaalne omamine ideaaltulemus.
Põlvkondade ülesel investeerimisel peaks kehtima põhimõte, et portfelli lisatakse aja jooksul kapitali ainult juurde ning seda hoitakse eraldiseisvana kõigest muust. Ka keerulisematel aegadel peaks see olema viimane koht, kust minna midagi välja võtma või nii-öelda iseenda tagant varastama. Pikaajaline portfell olgu sõltumatu airbag, mis finantskriisidest läbi aitab ja passiivset tulu toob.
Miks? – vastus sellele küsimusele on suureks abiks portfelli ülesehitamisel. Kuidas aga tagada, et järeltulev põlv hoole ja armastusega kasvatatud head portfelli hakkama ei pane?
Investeerimisportfelli eesmärk võib olla soov luua enda, oma pere ja laste jaoks võimalus valida, mida oma eluga teha. Majanduslik pool ei pea olema takistuseks otsuste tegemisel. Näiteks võib eesmärgiks seada, et minu lapsed ei pea raha eest tööle minema, kui nad seda ei soovi. Eesmärgiks võib olla ka lihtsalt hea või luksuslik elustiil, soov palju reisida, elu nautida või saavutada ajaline-rahaline vabadus.
Raha = aeg
Me ei ela igavesti ning aeg on meie kalleim vara. Kui sa elad 80-aastaseks, siis kestab su elu kokku 4000 nädalat. 50-nda eluaasta lähistel on sulle alles jäänud ca 1500 nädalavahetust, mida planeerida ning mõnusalt veeta. Raha on vahend, mis vabastab aega soovitud ja nauditavate asjade tegemiseks, nagu lähedastega koosolemiseks, reisimiseks, hobidega tegelemiseks jms.
Rahatarkus lastele
Õige mõtteviisi ja tarkuste edasiandmine oma lastele on samavõrd oluline. Mõtteviis võiks lähtuda sellest, et töö või ettevõtlusega teenitav raha läheb pikaajalisse portfelli ning seda me ei kuluta. Me ei kuluta seda raha, mille me ise oleme teeninud, vaid ainult seda, mille meie investeeringud annavad.
Ameerikas on olemas spetsiaalsed fondid (trust fund), mis on mõeldud erinevate varaklasside ja investeeringute pikaajaliseks haldamiseks ja säilitamiseks. Eestis peab seda teemat lisaks uurima, et kas ja kuidas seda teha, kuna valmislahendusi tõenäoliselt veel olemas ei ole. Juba lapsepõlvest alates peaksid lapsed aga olema teadlikud, miks me midagi teeme ja mis on nende tegevuste kaugem eesmärk, et nad ka ise tulevikus oskaksid oma varasid säilitada ja kasvatada.
Praktilised näpunäited pikaajalise investeerimisplaani tegemiseks
Me elame pigem lühiajalise planeerimise maailmas, seega kõige tähtsam on pikk plaan paika panna ja portfelli loomine eesmärgiks võtta. Plaani teostamine algab põhjaliku inventuuriga, mis on täna juba olemas ning mida on juurde vaja luua. Ühe portfelli ühiku õigesse proportsiooni ja soovitud suurusjärku viimine võib aega võtta aastaid.
Milline on sinu plaan inflatsiooniga võitlemiseks?
Portfellil on kaks samaaegset eesmärki – tekitada rahavoog ning võidelda inflatsiooniga. Kui kapital on juba loodud, siis saab väljakutseks varade väärtuse säilitamine. Muidugi on soov, et kapital lisaks säilimisele veelgi kasvab. Konservatiivne kasvueesmärk võiks olla inflatsioon pluss 5% kasvu. Tavalises majanduskeskkonnas, kus keskpangad sihivad 2%-list inflatsiooni, tähendab see 7%-list kasvu. 12%-lise inflatsiooni korral peaks tootlus olema 17%. See nõuab järjest targemat tegutsemist, kuidas luua portfell, mis kasvab ka erandlikus olukorras.
Seisev raha kaotab ostujõudu
Kõige lihtsam näide olukorra kirjeldamiseks on selline: see 100 eurot, mis meil on täna taskus, ei ole enam väärt 100 eurot aasta pärast. Täna leib maksab 1 euro ja 100 euro eest saab osta 100 leiba. Kui aastane inflatsioon on 10%, maksab leib aasta pärast 1,10 ja sama raha eest saab osta vaid 90 leiba. 4 aasta pärast saab 100 euro eest osta 68 leiba… kadunud on 32% ostujõust.
Kui meil seda teadmist ei ole ning me end kaitsta ei oska, siis me kaotame oma raha ostujõudu. Kes täna ei investeeri ja hoiab raha pangaarvel või sukasääres, selle ostujõud kahaneb. Elementaarne eesmärk võiks olla säilitada oma varade väärtus, järgmine eesmärk on väärtust kasvatada. Igaüks saab ise otsustada, kas seada kasvueesmärgiks 5% või mõne muu protsendi.
Rekordiline inflatsioon ei murra pikaajalist strateegiat
2022. aasta alguse kahekohalist inflatsiooniprotsenti pole Eestis viimase 30 aasta jooksul nähtud. Vaatame pikaajalise portfelli kolme varaklassiga toimuvat rekordilise inflatsiooni tingimustes. Enamasti koos inflatsiooniga kasvab ka portfellis olevate varade väärtus või täpsemalt öeldes, valuuta läheb odavamaks. Kuld ise ei kasva, selle hinda kergitab inflatsioon. Kinnisvaral võib olla oma kasv, mis tavaoludes on keskmiselt 3% aastas. Praegu on meil kinnisvara hinnad tõusnud 6 kuuga 30%. Teisisõnu on kinnisvara inflatsioonile väga hästi vastu pidanud, oma väärtust hoidnud ning kasvatanud. Pikema perioodi jooksul võib ette tulla börsi- või kinnisvarakriise, kus kogu sektor saab kannatada, samas rahavoog on ikka garanteeritud ning ka kasvupotentsiaal jääb alles.
Kuidas kriisiolukorrast võitjana välja tulla?
Kriiside üks tuntuim näide on Tokyos toimunu, kus 30 aastat järjest kõik hinnad ainult kerkisid ja 90ndatel toimus hiiglaslik buum. Kukkumine oli valus ning alles nüüdseks on kinnisvara hinnad hakanud jõudma kriisi-eelsele tasemele. Sama suur tõus, buum ja krahh toimus aktsiaturgudel. Kui turg buumib ja mull läheb liiga suureks, siis mulli tipus ostjad lakuvad haavu veel aastakümneid.
Pensioniraha mull Tallinna börsil
Me nägime väikest mulli Tallinna börsil 2021 sügisel, kui pensionifondide miljard turule sööstis. Statistika näitab, et väärtpaberikontode arv 2021. aastal kahekordistus – 2020. aasta lõpus oli 45 000 ja aasta hiljem 95 000 väärtpaberikontot. Sel perioodil jõudsid börsile pensionirahad, samuti toimus mitu populaarset IPO-t. Turule sisenenud uue raha edukust mõjutas kindlasti investeerija finantskirjaoskus. Kõige rohkem võitsid aga varasemad investorid, kes positsioonid varakult sisse võtsid ja tipphetkel need rahaks tegid. Sellest tuleneb ka ütlus, et professionaalid sisenevad turule siis, kui justkui ei olegi midagi osta, ja lahkuvad siis, kui kõik ostavad.
Ukaina sõja kriis
Kuidas käituda nii, et kriisist tervelt läbi tulla või ka rohkem tulu saada kui tavaolukorras? Muutunud poliitilises ja majandusruumis on esimene samm vaadata üle oma tagala, kas rahavarud ja kriisiks valmisolek on olemas.
Põlvkondade vahelise jõukuse portfelli loomiseks ei ole kunagi vale aeg. Tänane hetk on õige aeg kaaluda konservatiivsemat strateegiat ning valida portfelli kindlamad varad, mille kukkumisoht on väiksem. Kui täna olla kasvuaktsiates või krüptos, siis need on kriisi tingimustes väga volatiivsed. Kinnisvara ja väärtusaktsiad võivad sind aga kriisist välja tuua jõukamana kui sa olid kriisi alguses.
Ukraina olukorrast rääkides saame me esimest korda aru, et kinnisvara ei pruugi alati olla turvaline valik, kuna see võidakse hävitada. Samas on tegemist äärmiselt erandliku olukorraga, mille vältimiseks võid kaaluda kinnisvara omandi hajutamist erinevate asukohtade ja riikide vahel.
Riskide maandamine
Kinnisvara fondidesse investeerimisega kaasneb see oht, et sa tegelikult ei oma kinnisvara ja kui fondiga midagi juhtub, siis investorite rahad ei pruugi olla esimesena väljamakstavate hulgas. Kõige kindlam on olla ise omanik. Dividendiaktsia puhul oled samuti reaalselt ettevõtte osanik, samamoodi nagu füüsiliselt omad kinnisvara või kulda. Investeerimise suurim risk on kontrolli puudumine oma investeeringute üle ja mida rohkem sa oma varade üle kontrolli omad, seda madalam on risk. Turvaline portfell pannakse kokku seetõttu, et maandada riske pikaajaliselt.
Kasvuaktsiad – kas nüüd on õige ostuaeg?
Aga ikkagi… teame, et aktsiaturgude põhi on kätte jõudmas. Isegi kui põhja tabada ei õnnestu, siis kas nüüd oleks õige aeg hakata ostma kasvuaktsiaid? Üles tagasi sõit võiks ju olla tore 🙂 Muidugi on see pigem kasiinomäng, aga kas võiks natuke rajalt kõrvale astuda ja neid osta?
Kõik sõltub pikaajalisest plaanist. Turu põhja ajastamine ei ole enamasti võimalik. Pikaajaline investeerimine ongi pigem igavalt järjepidev tegevus. Kasvu ja vahelduse otsimine on põnev mäng, mis pikaajaliselt ei ole jätkusuutlik strateegia. Kindel ja pikaajaline põlvkondade jõukuse portfell ei vaja strateegia muutmist väliskeskkonna sunnil, isegi sõda Euroopas ei sunni suunda muutma. Ei ole olemas ühte universaalset strateegiat, igaüks peab enda jaoks sobiva ise valima ja paika panema.
Naljaga pooleks võib öelda, et kui sul valitud pikaajalise portfelli loomise juures ei hakka igav, siis sa teed midagi valesti.