Räägime selgeks kolm erinevat uskumust või hoiakut, mis võivad meid täna investeerimisel tagasi hoida. Samuti teeme selgeks õige mõtteviisi, mis aitab meil edasi liikuda.
Uskumus #1: hinnad kindlasti tõusevad
Investeerimine on populaarne ja kõik ostavad, ma peaksin ka ostma, sest hinnad kindlasti tõusevad.
Küllap paljud tunnevad siinkohal ära ennast või oma sõpru-lähedasi. See on väga levinud arvamus – kõik ju teevad nii, siis pean ka mina tegema ning ma ei taha olla see rumal, kes maha jääb. Inglise keeles kasutatakse sellise trendi kohta terminit FOMO (Fear Of Missing Out) ehk hirm jääda millestki ilma või olla teistest kehvem. FOMO lükkab paljud algajad investorid liikuma. Samas nad ei tea täpselt, mida nad teevad ja sellele võib järgneda pettumus. Ja kui tuleb pettumus, siis arvatakse, et investeerimine on riskantne ja ma parem sellega ei tegele. Näide uskumuse kohta: Tesla aktsia on populaarne ja kõik ostavad, siis ma peaksin ka ostma, hinnad kindlasti tõusevad ja seal on palju potentsiaali.
Reaalsus #1: Finantsintelligentsus on oskus arvutada, kas tegemist on hea või halva tehinguga.
Sageli mõeldakse, et investeerimine on loterii – teen oma valikud ja läheb hästi või siis mitte. Läheb hästi, siis on tore, ja kui mitte, siis ei juhtu ka midagi. Samas on oluline aru saada kahest täiesti erinevast asjast, millest üks on investeerimine ja teine on spekuleerimine. Investeerimine on läbi analüüsitud ja arvutatud tehingud. Spekuleerimine on populaarse otsusega kaasaminek ja lootmine, et äkki tuleb kasv. Paraku valdav osa alustavaid ja ka tegutsevaid investoreid pigem spekuleerivad, kui investeerivad teadlikult. Nn lootuse-strateegia ei ole hea strateegia, samas on see paljude jaoks põhiline viis, kuidas nad täna investeerivad. Inimesed ei analüüsi ega arvuta oma investeeringuid läbi, keegi pole neid kunagi õpetanud seda tegema.
Kokkuvõte #1: Investeerimine ei ole loteriipileti ostmine.
Rahandusministeeriumi statistika näitab, et väärtpaberikontode arv on 2021. aastal kahekordistunud. 2020. aasta lõpus oli 45 000 ja aasta hiljem 95 000 väärtpaberikontot. Tõusuhüppe taga on aktsiate ostmise populaarsuse kasv, samuti mitme tuntud ettevõtte börsile tulek. Alustavad investorid arvavad, et nad osalevad loteriipiletite ostmises ja kui nende sõbrad ostavad samu pileteid, siis võiduvõimalus kasvab. Värskelt börsile sisenejad ei pruugi teadvustada, et tõus ei ole alati sirgjooneline, ette võib tulla valusaid kukkumisi ning on võimalik oma raha ka kaotada.
Kontrollküsimused:
- Miks sina oma viimase investeeringu tegid?
- Kas said aru selle väärtusest või ostsid sellepärast, et kõik teised ostsid?
- Kas saad aru sellest pealtnäha lihtsast uskumusest?
See ongi fundamentaalne küsimus, millest investeeringute üle otsustamine ja valiku tegemine algab. Igale investeerimisotsusele võiks eelneda analüüs ja targem kalkuleerimine, kas on tegemist hea või halva investeeringuga.
Uskumus #2: Oodatakse odavat hinda
Kõige olulisem on osta investeering võimalikult madala hinnaga.
Paljudel on tugev usk, et investeering on vaja kätte saada kõige odavama hinnaga. Kui hind on tõusuteel, siis pigem jäädakse ootele, et hind tuleks uuesti alla ja avaneks uus ostukoht. Fakt on see, et turgu ei ole võimalik ajastada. Kui oskad hinnata ettevõtte väärtust, siis ei ole ka vahet, mis hetkel ost sooritada.
Reaalsus #2: Kõige olulisem on oskus arvutada, kas numbrid töötavad ja hinnata, milline on investeeringu pikaajaline väärtus.
Ca 90% inimesi ostab aktsiaid mõttega, et nende hind lihtsalt tõuseks. Kasiinoga paralleeli tõmmates – nad panevad panuse kas punasele või mustale. Kui valik läheb täppi ja õnn naeratab, ollakse lühiajaliselt investeerimisgurud valmis ja võib-olla jagatakse ostusoovitusi teistelegi. Investeerimisplaan ilma kalkulatsiooni ja fundamentaalsete näitajate vaatamiseta ei ole jätkusuutlik, kuna sul ei ole võimalik turgu ajastada ega ennustada ette, millistel ettevõtetel läheb hästi.
Oluline on eristada kahte tüüpi aktsiaid:
1. Kasvuaktsiad kuuluvad alustavatele ja kiirelt kasvavatele, näiteks tehnoloogia ettevõtetele. Nende osas me tegelikult ei oska ennustada, milline on valdkonna või ettevõtte potentsiaal tulevikus ning kui edukalt see ettevõte võiks kasvada.
2. Väärtusaktsiaid pakuvad fundamentaalselt stabiilsemad, „igavamad“ või konservatiivsemad ettevõtted, millel on kasum täna olemas, see stabiilselt kasvab igal aastal ning kasumit makstakse investoritele dividendidena välja.
See on põhimõtteline valik, kumba tüüpi aktsiaid eelistada. Enamus investoreid valib pigem kiirelt kasvavaid ja populaarse nimega ettevõtteid. Arvatakse, et äkki läheb hästi – ettevõte kasvab meeletu kiirusega, mis aitab kiiresti kapitali kasvatada ning annab vaba raha oma elujärje parandamiseks. Mida suurem on ootus kasvule, seda suurem on ka risk.
Väärtusaktsiates ei ole midagi põnevat, näiteks on selleks mõni infrastruktuuri või vee ettevõte, mille kasum on püsiv või kasvav ning mis maksab igal aastal dividende. Mitmed sellised ettevõtted on andnud investoritele lubaduse, et maksavad igal aastal osa kasumist dividendidena välja.
Üks valik ei ole õige ja teine ei ole vale. Pigem tuleb läbi mõelda oma investeeringute portfell, millises proportsioonis on soov see üles ehitada. Kui palju võiks olla kasvuaktsiaid ja kui palju väärtusaktsiaid? Pikaajalised investorid valivad rohkem väärtusaktsiaid ja minimaalse protsendi kasvuaktsiaid. Alustavad investorid teevad täpselt vastupidi – panevad kogu portfelli kasvuaktsiatesse ja väärtusaktsiaid ei oma. Siin ongi balansi leidmise koht, mis sõltub iga investori riskiisust ja finantsilisest eesmärgist.
Väga olulise teguri ja valikukriteeriumina vaadatakse vara tänast hinda. Kui kõrge on täna kinnisvara või aktsia hind? Vähem mõeldakse küsimusele, kui palju saan tulevikus tulu üüri või dividendide näol. Hinna versus väärtuse jälgimine on fundamentaalselt kaks väga erinevat küsimust. Enamus inimesi jälgib hinda, selle asemel, et vaadata väärtust. Väärtuse jälgimine on kindlam strateegia, kuna on võimalik täpsemalt välja kalkuleerida investeeringu potentsiaalne tootlus.
Kinnisvara ja aktsia väärtuse ning tootluse arvutused
Järgnevalt käime samm-sammult läbi kinnisvara ja aktsia väärtuse ning tootluse arvutused.
Kinnisvara tehingu väärtuse arvutamine
üüritulu aastas / oma raha tehingus = omakapitali tootlus
500€ x 12 kuud / 100 000€ = 6%
100 000-eurose kinnisvara ostmine ja väljaüürimine genereerib igakuiselt 500-eurose rahavoo, mis annab aastas kokku 6000€ ehk 6% omakapitali tootlust. Antud näites on kinnisvara ostetud oma raha eest. Sellest samm edasi on võimalus kasutada kinnisvara ostmisel laenuvõimendust näiteks 50% ulatuses, mis tõstaks omakapitali tootluse 12%-le.
Aktsia tehingu väärtuse arvutamine
aktsia hind / kasum aktsia kohta = hinna-kasumi suhe (P/E)
858$ / 4,90$ = 175,1
Aktsia tänane hind jagatakse viimase 12 kuu kasumiga ja saadakse hinna-kasumi suhe, inglise keeles P/E ratio (Price to Earnings ratio). Hinna-kasumi suhe näitab, mitme aastaga teenib investor tagasi oma alginvesteeringu.
Tesla aktsia maksab hetkel 858$ ning kasum on 4,9$ aktsia kohta, seega Tesla kaupleb hetkel oma 175 aasta kasumiga. Kui Tesla teeniks täpselt sama kasumit, mis ta täna teenib, siis läheks aega 175 aastat, et oma investeeritud raha tagasi saada. Inimesed ostavad Teslat ootusega, et mingil hetkel tuleb suur kasumihüpe. Lihtne see ei ole, aga oletame, et Tesla suudab 3-5 aastaga oma kasumi kahekordistada 9,8$ peale, misläbi P/E suhe kukub 87-le.
See tähendab, et kulub 87 aastat, et tänast aktsia hinda nii-öelda õigustada. Kinnisvara teenib igal aastal 6000 eurot tagasi. Kulub 16,7 aastat, et kogu oma raha tagasi saada. Teisendatuna: kui ma investeerin täna 16,7€, siis saan igal aastal 1€ tagasi. Tesla puhul kui investeerin täna 175, saan igal aastal 1 tagasi. Kinnisvara P/E suhe on 16,7 ja Teslal 175. Kui Tesla P/E suhe oleks 16,7, siis oleks ühe aktsia hind 82 dollarit.
Me kipume unustama, et opereerime tuleviku lubadustega ja spekuleerime, et ettevõtte väärtus on täna just niisugune. Me tegelikult ei tea, kui edukas on ettevõte tulevikus. Siinkohal tuleb välja vahe spekuleerimise ning investeerimise vahel. Kinnisvara puhul on võrdlemisi kindlalt teada, et selle eest saab 500€ kuus järgneva 10 aasta jooksul. Võib-olla üürihinnad tõusevad, igatahes saab vähemalt selle summaga arvestada. Stabiilne, igav ja kindel sissetulek. Tesla puhul peab hindama ettevõtte võimalikku kasvu ja mitte ainult ettevõtte tulemuste põhjal, vaid ka juhi karisma ning muude tegevuste pealt, mida nad teevad.
Kokkuvõte #2: Oskus hinnata vara väärtust annab meile teadmise, kas selle hind on liiga kallis või odav.
Tehingu väärtuse kalkuleerimine on viis saada aru, kas ma peaksin täna ostma või mitte. Hinna-kasumi suhte arvutamine on lihtne ja oluline mõõdik, mida igaüks võib arvutada. Heaks keskmiseks investeeringu tasuvusajaks peetakse 15-20 aastat. Tasuvuse kestus üle selle muudab spekulatsiooni osa väga kõrgeks, kuna põhineb lootusel meeletule kasvule tulevikus.
Kui vaadata ainult aktsia hinda, siis… Tesla maksis mõned kuud tagasi (2021 lõpus) 1200$ ja praegu ainult 858$. Algajale investorile võib sellist langust nähes tunduda, et nüüd on käes hea ja odav ostukoht. Seda arvutamata või hindamata, milline on ettevõtte tegelik potentsiaal ja kui kaugel aktsia oma tänasest kasumist opereerib.
Viimasel aastal on olnud palju juttu, et kinnisvara hinnad kasvavad mühinal ja on „kõrgustes“. Kas ikka on õige aeg kinnisvarasse investeerida?! Küsimus taandub sellele, kas numbrid töötavad või mitte. Kui investorina saad kindel olla igakuises üüritulus 500€, siis ei oma suurt tähtsust, kas kinnisvara hetkeväärtus on tõusnud 150 000-le või hoopis langenud 50 000-le. Kinnisvara hind on sellisel juhul sekundaarne ja oluline on hoopis see, kas saad planeeritud tulu või on loodetud tulu vaid spekulatsioon ja lootus.
Uskumus #3: Teiste arvamuse tähtsus
Kuulan võimalikult paljude inimeste arvamust ja otsustan selle põhjal, mida enamus soovitavad.
Kahjuks ei ole suurele hulgale meist finantsharidust õpetatud, kuigi nüüd on olukord muutumas. Seega puuduvad paljudel igasugused finantsteadmised ja inimesed jagavad „teadmisi“, mida neil omalgi pole. Igaühe lähtepunkt on erinev, seega on oluline hoolikalt valida, kelle nõu kuulata. Nõuandjad peaksid ise olema oma tegevuses edu saavutanud ning pidevalt praktiseerima.
Erinevates eluetappides võivad hea investeeringu aluseks olla väga erinevad valikud ja strateegiad. Investeerimine on pikaajaline ja igav tegevus, mis eeldab plaani paikapanemist ja järjepidevat liikumist eesmärgi suunas. Aastast aastasse tuleb teha ühesuguseid asju ja alles pikaajaline tegevus toob soovitud väärtuse ja tulemuse. Paljud loodavad teha ühe superinvesteeringu, kui ainult saaks kätte selle kuuma vihje, mis kasvataks portfelli näiteks 50% aastas. See ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Üks aasta võibki minna väga hästi, aga hoida stabiilset kasvu läbi aastate on väljakutsuvalt keeruline.
Kontrollküsimused: Kas sinu meelest on enamus inimesi finantsiliselt piisavalt targad? Kas nende teadmised on tasemel, et olla abiks sinu otsuste tegemisel ja investeerimisstrateegia valikul?
Loomulikult võid kuulata teiste arvamusi, aga lõpuks otsustad ja vastutad sina ise. Seetõttu ongi võtmetähtsusega iseenda harimine ja piisavate finantsteadmiste omandamine, et teha oma plaan ja otsused ise.
Reaalsus #3: Tuleb hoolikalt valida, kelle nõu kuulata. Tuleb selgeks teha, milline on hea investeering sinu jaoks, tuleb paika panna plaan ja järjepidevalt selle suunas liikuda.
2019. aasta uuringu põhjal on inimesed jagatud 5 tasemele. 61% Eesti inimestest asub kriitilisel ellujäämise tasemel, nende rahavarud kestaksid kuni 3 kuud. Tase 2 on turvaliste rahavarude tekkimise aeg, kus on võimalik hakata kõrvale panema kapitali. Tase 3 on heaolu saavutamise tase, kus koguneb piisavalt kapitali investeerimisega alustamiseks. Heaolu taseme kindlakstegemiseks peaksid olema täidetud kõik kolm kriteeriumi: 6-12kuuline rahapuhver kas rahas või muudes likviidsetes vahendites, investeerimiskapital ning tehtud on esimene tehing.
Kontrollküsimused:
- Kus tasemel oled sina praegu?
- Milline on sinu plaan ja järgmine samm?
- Kas paned seemne nahka või kasvama?
Paljud pingutavad kuni heaolu tasemeni, samas sealt „mäng“ alles algab. Käes on kriitiline valikuhetk – kas kulutada raha oma mugavuste suurendamiseks või suunata see investeerimisse. Kui sel tasemel investeerima hakata, siis avaneb võimalus liikuda neljandale tasemele ning saada oma investeeringutelt äraelamiseks piisav rahavoog. Suur on kiusatus jääda kinni mugavustasemele, lisaks puudub paljudel harjumus raha kõrvale panna või ei teata, kuidas investeerimisega alustada ning portfelli kasvatada. Rahalise vabaduse saavutamiseks on vaja edasi pingutada. Kõrgeim eesmärk on kasvatada kapitali ja rahavoogu nii palju, et investeeringute tulu katab ära jooksvad elamiskulud ja mugavused ning võimaldab kõike, mida hing ihkab.
Sinu tuleviku otsused sõltuvad tugevalt sellest, millisel tasemel sa praegu oled. Ei ole võimalik hüpata suurte rahavoo tehinguteni juhul, kui täna oled ellujäämise tasandil. Oma taseme teadvustamine on oluline, kuna sellest lähtub valitud strateegia ja sinu järgmised sammud.
Kokkuvõte #3: Kõik suurinvestorid alustasid väikestest sammudest.
Iga investor alustab oma teekonda algusest. Iga edulugu saab alguse sellest esimesest väikesest sammust. Oma plaani järjepidev järgimine viib heaolu tasandilt jõukusesse ning sealt edasi rahalise vabaduse ja portfellini, mida ühel hetkel oma lastele edasi pärandada. Investeerimine on teekond, see võtab aega ning nõuab teadlikku liikumist õiges suunas.